Möödub 125 aastat J. R. R. Tolkien´i sünnist

3. jaanuaril 2017 möödub 125 aastat John Ronald Reuel Tolkien´i sünnist. Kelle tuntuimaks teoseks on “Sõrmuste isand” ja keda peetakse modernse ulmekirjanduse teerajajaks. Prantslased on valinud selle raamatu ka 20. sajandi 100 parima raamatu hulka.

Raamatusarja esimene osa kannab pealkirja “Sõrmuse Vennaskond“, teine osa on “Kaks kantsi” ja kolmas “Kuninga tagasitulek“. Sarja tegevus toimub Tolkieni väljamõeldud maailmas Keskmaal. Raamat “Sõrmuste isand” on jätk raamatule “Kääbik“.

Teostest on valminud ka filmid:

* Sõrmuste isand : Sõrmuse vennaskond

Sõrmuste isand: Kaks kantsi

Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek

Sõrmuste isanda parimaid filmilõike saab vaadata siit.

Kääbik: Ootamatu teekond , treilerit saab vaadata siin.

Kääbik: Smaugi laastatud maa

* Kääbik: Viie väe lahing, filmi treiler.

 

Advertisements

400 aastat Shakespeare surmast

William Shakespeare (1564-1616) oli inglise keelse kirjanduse suurkuju, kelle sulest on ilmunud hulgaliselt näidendeid, mis on jõudnud ka Eesti lugejateni.

Tema näidenditest tuntuim on ilmselt “Hamlet”.

Sealt on pärit kuulus lause “Olla või mitte olla – see on küsimus”, mida teab vist küll igaüks. Näidendi peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599–1601.

https://et.wikiquote.org/wiki/Hamlet

Hamletit on korduvalt lavastatud ka Eesti teatrites. Lavastusega “Hamlet” pälvis Lembit Peterson Eesti teatri lavastajaauhinna 2003 aastal.

Teine maailmas tuntud näidend on “Romeo ja Julia”,

Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kes on omavahel vaenujalal.

http://raamatublogi.blogspot.com.ee/2011/08/romeo-ja-julia-william-shakespeare.html 

Lisaks erinevatele näidenditele (Draamateatri etendus Julia 1 osa, 2. osa, 3. osa ja 4. osa) on Romeost ja Juliast tehtud ka ballett, muusikali saab vaadata siit: 1 osa, 2. osa, sama muusikali laule eraldi saab kuulata siit.

Teosest on valminud ka erinevaid filme, millest ühe treiler on nähtav YouTube´s, samast filmist on sealt veel vaadata erinevaid katkendeid (rõdustseen, katkendlõpustseen ja veel väga väga palju erinevaid ekraniseeringuid).

“Romeo ja Julia” lood läbi muusikaajaloo saab kuulata siit.

Shakespeare suurimaks teoseks peetakse aga tragöödiat “Kuningas Lear”,

millest on ka Eestis valminud film ja kuninga osa mängis Jüri Järvet. Näitleja Jüri Järvet rääkis filmist “Kuningas Lear” siin.

Klassikalise armukadedustragöödiana on Shakespeare ajalukku läinud teosega “Othello”,

millest kuuldemängu saab kuulata siit. Ka sellest teosest on valminud nii näidendeid, filme kui ka ooper.

 

William Shakespearest saab lugeda veel Eesti Päevalehe LP artiklist “Kümme asja, millega Shakespeare maailma muutis”, mis ilmus 23.04.2016.

artikkel_10 asja millega Shakespeare maailma muutis

 

JÄTKUB

Friedebert Tuglas

2. märtsil 2016. aastal möödus 130 aastat Friedebert Tuglase sünnist. Aastani 1923 oli tema nimi Friedebert Mihkelson Tuglas.

Juubeli puhul on Theatrum toonud lavale näidendi “Popi ja Huhuu”, mida on võimalik märtsis minna vaatama.

1901 ilmus jutustus “Siil”. See on lugu kahe väikse talulapse – Mardi ja Mareti – omamoodi sõprusest siiliga, kes neid mitmest suurest õnnetusest päästab. „Siil” kuulub lasteraamatute kullavaramusse.

1903 ilmus novell “Hunt”, mis kirjeldab humoristlikult küla elu.

Tema esimeseks suuremaks raamatuks oli 1906 aastal ilmunud novell ”Hingemaa”, mis räägib sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske. Raamatut on võimalik lugeda SIIT.

1905. aasta detsembris Tuglas arreteeriti ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas ja seal sündis poeem ”Meri”, mis õhkus . Katkendit raamatust on võimalik kuulata Mikk Mikiveri esituses.

1906.-1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis.

Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913), mida on samuti võimali e-raamatuna lugeda SIIT. Võimalik on pdf formaadis lugeda ka 1908 ilmunud novellikogu “Kahekesi”.

1913 aastal ilmus ”Õhtu taevas”, mille novellid räägivad naistest ja armastusest.

“Felix Ormusson” on Friedebert  Tuglase 1915. aastal ilmunud impressionistlik romaan. Romaan on kaheosaline: esimese osa moodustab “Kiri Felix Ormussonile Pariisi” ja teise osa “Felix Ormussoni päevik”. Lüürilise looduskäsitlusega romaan haritlase suvituselust Lõuna-Eesti talumiljöö taustal. Teost võib määratleda nii suvitusromaaniks, pihtimusromaaniks kui päevikromaaniks. Teosest saab lugeda siit ja romaanist on valminud ka kuuldemäng.

1918 ilmus kogumik  “Saatus”, mis sisaldab novelle “Maailma lõpus”, “Inimsööjad”, “Vabadus ja surm”, “Popi ja Huhuu”, “Kuldne rõngas”. Novellist “Popi ja Huhuu” on valminud 2000 aastal Draamateatri etendus MAAILM AHVI ARU JA KOERA KOERUSTE MEELEVALLAS” telelavastus ja 2015. aastal valmis režissöör Riho Undi poolt animafilm „Isand”,

1920 ilmusid kogumikud ”Raskuse vaim” ja 1925  ”Hingede rändamine”.

1937 ilmus Tuglasel realistlik romaan “Väike Illimar”. Katkendit raamatust saab kuulata siit ja jõuluteemalist katkendit siit. Endla teater on Illimarist teinud ka lavastuse.

Külas “Väikese Illimari” autoril Friedebert Tuglasel. Friedebert Tuglas räägib oma sünnikodust, esimestest kirjanditest, noorusest, romaani tegelaskujudest, “Meri” kirjutamisest, loetakse ette katkend raamatust “Väike Illimar”.

Järjepidevalt on Tuglas viljelenud kirjanduslikke pisižanre, valik miniatuure ja luuletusi aastaist 1903–1966 on avaldatud kogus ”Muutlik vikerkaar” (1968). Luuletusi mida esitavad Piret Krumm, Märt Pius, Liis Lass jt.  on võimalik  kuulata siit.

Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale, mida isiklike tähelepanekute kõrval väärtustab rohke ajalooline ja kultuurieluline ainestik (”Teekond Hispaania” 1918, ”Ühe Norra reisi kroonika” 1939 jt).

KESKÖÖPROGRAMM. Teekond Hispaaniasse. Tuglase jälil.  Räägitakse reisist Hispaaniasse, kus püüti järgida Friedebert Tuglase umbes 80 aastat tagasi käidud radu, juttu kultuurist, arhitektuurist, kunstist, ajaloost ja kliimast.

Tuglase meenutusi saab kuulata veel siit.

Vestlust Fr. Tuglasega 60. a sünnipäeva puhul saab kuulata siit.

Friedebert Tuglase teosed on jõudnud ka teatrilavale. 2011. aastal valmis lavastus “Felix Ormusson”. 2012. aastal mängiti Oma Lava etendust “FELIX ORMUSSON” NY Eesti Majas. Tema romaani „Felix Ormusson“ ja novellide „Pühajärv“, „Suveöö armastus“ jt põhjal on valminud 2013. aastal suvelavastus “Pühajärve armastus”.

ÕUDUSMOTIIVID FRIEDEBERT TUGLASE NOVELLIDES

http://www.elk.ee/?page_id=13243
http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedebert_tuglas 
http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=57&table=Person
http://tuglas.weebly.com/ilmunud-teosed.html
http://www.veebiraamatukogu.ee/en/item/49177/Felix-Ormusson/  
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogspot.com.ee/2015/03/friedebert-tuglas-vaike-illimar-1937.html 

 

 

 

Enn Kippel

16. 02. 2016 möödub 115 aastat eesti kirjaniku Enn Kippeli sünnist, kelle nimi oli 1935 aastani Eduard Ferdinand Kippel.

Tema tuntuim teos on 1941 aastal ilmunud noorsoojutustus “Meelis“. Raamatut kuuldemänguna saab kuulata SIIT.

Kippeli esikromaan on “Ahnitsejad”, mille peategelaseks on vana kojamees Jakob Vaal, kes viib lugeja Tartu 1930 aasta agulimiljöösse . Katkendit raamatust saab kuulata SIIT.

Romaanis  “Kuldvasikas” võidab vaene kingsepp loteriiga üüratu varanduse.

Enn Kippel tundis huvi ajaloo vastu: Tema raamat „Kui Raudpea tuli” (1937) kirjeldab Põhjasõja (1700–1721) esimest aastat. Liivi sõjast räägib romaan “Suure nutu ajal”. Kindlasti leiavad paljud oma raamaturiiulilt raamatu eestlaste vabadusvõitlusest XIV sajandil, millel pealkirjaks “Jüriöö”. Liivlaste ristiusku pööramisest räägib aga teos “Issanda koerad”, mida järjejutuna saab kuulata siit: I, II, III, IV ja V osa.

http://www.elk.ee/?page_id=13243
https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Kippel
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogspot.com.ee/2015/02/enn-kippel-meelis-1941.html 
http://kirjanduskarustestmeestest.blogspot.com.ee/2011/05/enn-kippel-meelis.html 
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?14788