Hando Runnel

Hando Runnel on Võrumaalt pärit Eesti luuletaja ja kirjastaja. Tema esimene teos ilmus juba 1965 aastal pealkirjaga “Maa lapsed”.

Järgnevalt aga üks vahva luuletus tema teosest “Mere ääres, metsa taga”, mis ilmus aastal 1977 ja millele on pildid joonistanud Naima Neidre.

MEHELEMINEK

Oh need tüdrukud-tütred,
mis sa küll ära ei ütle!
See meie kõige pisem,
tilluke hiirepoeg ise,
vaata mis võttis pähe -
tema ka mehele läheb!
Salaja pambud sidus,
juhuse leidis ja lidus.
Maha jäid nukud ja kassid
(naine neid kaasa ei tassi!).
Aga ei jõudnud ta sinna,
kuhu plaan oli minna.
Teel suure koeraga kohtus,
surmani ära kohkus,
ehmus ja tagasi plagas.
Ah seda koeraroju,
peletas tüdruku koju.
Kui tema pärast nüüd viimaks
laps jääbki vanapiigaks?!

Autor loeb ise oma luuletusi: “Luuletaja ja lapsed“, “Vanad võlad“, “Taadi tütar“, “Seltsilised“, “Teekond“, “Kaitsevaim“, “Hõela hauale“, “Oma“, “Enesest ja teistest“, “Inime on keeruline“, “Laulu võim“, “Sinamu ja Rahuriik“, “Kaugel“, “Tütarde pärast“, “Laulu võim“,

Laulusõnad ja laul “Maa tuleb täita lastega“. Laulust kirjutatakse veel siin.

Hando Runneli luulet loevad: Juhan Viiding “Testament“, Veiko Tubin “Ilus maa“, Tanel Ingi “Pole ilmas nii ilusat tegu“, Jaan Rekkor “Maa tuleb täita lastega“, Üllar Saaremäe “Küll ma ootasin sind“, Jaanus Rohumaa “Ei mullast Sul olegi enam suurt lugu“, Karol Kuntsel “Kodu“, Indrek Sammul “Me liigume“. Paar luuletust on veel siin.

Hando Runneli luulet saab lugeda siit, siit ja veel siit, siit ja Tartu Linnaraamatukogu blogis on kirjas mõned tema luuletused. Valik Hando Runneli 2003.a. ilmunud raamatust Õpetussõnad. Luuletusi raamatust “Mõtelda on mõnus” (1982). Ajakirjas “Vikerkaar” aastal 1988, nr. 11, lk. 40-45. Luuletusi on veelmõned siin, siin, siin, siin, siin.

Annelinna raamatukogu on oma blogis kirjutanud katkendi tema raamatustJooksu pealt suudeldud“.

 

Luuletajast on veel veel saateid siin ja siin. Peeter Olesk ja Mart Ummelas räägivad Hando Runneli elust ja loomingust saates “Kirjanduse tähestik“.

Kuidas sai Järvamaa talumehe pojast eesti kirjanduse klassik? Sellest ja muust räägib Hando Runnel Jaak Urmetile saates “Inimese mõõde“.

Hando Runnel erinevates väljaannetes: artikkel laste ajakirjas “Hea laps” lk. 18-20, arvamuslugu Postimehes, veel üks lugu Postimehe Kultuuri rubriigis, Tartu Postimehes,  Loomingus, veel siin, siin, Eesti EkspressisPostimehes, Õhtulehes, Elutark, külauudistes, Hiiu lehes, Kumas, Eesti kirik“, Sirbis, Kirjanduse ja keele ajaveebis, Õpetajate Lehes, ajakirjas “Keel ja Kirjandus” 2013 nr. 11.

Eesti Kirjandusmuusem on teinud kokkuvõtte Hando Runnel i lauludest.

Hando Runneli seos filmidega.

Hando Runnel sai 1988. aastal ENSV teeneliseks kirjanikuks, 1993. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse “Nii palju” eest, 2002 sai temast Tartu linna aukodanik,  2003. aastal elutöötunnustuse , 2007 sai ta Gustav suitsu nimelise stipendiumi luulekogu “Viru veri ei värise” (katkend raamatust),  2017. aastal sai presidendilt (Kersti Kaljulaid) auhinna Iseseisvumise taastamise tänukivi ning osad tunnustused leiab veel siit.

Vikerraadios toimus 90. aastat Eesti Raadiot raames – 90 raamatut 90 päevaga – Urmas Vadi tutvustab Madis Kõivu ja Hando Runneli näidendit “Küüni täitmine” (1978) (NB! ÄRA EHMU!!! Tutvustus hakkab kohe pihta, kuI avad lingi).

Mida arvavad teised Hando Runnelist?

Hando Runneli parimad tsitaadid ja ütlemised.

Hando Runneli panus Laulu- ja tantsupeole XIX.

Lasteraamat “Põrsapõli” (viide).

“Vee peal käimine keelatud” Loomingu Raamatukogu 2011 nr. 1-2 (sellele viitadatakse siin).

HANDO RUNNELI SÕNADELE ON TEHTUD LAULE:

Laulusõnad ja laul “Maa tuleb täita lastega“. Laulust kirjutatakse veel siin.

Ansambel Ruja repertuaarist leiame laulud “Aeg” ( sõnad); “Ei mullast” (sõnad); “Isamaa pale” (sõnad); “Keldrikakand” (sõnad); “Murtud lilled” (sõnad); “Viru vanne” (sõnad); “Kel on laulud laulda” (sõnad), sama laulu saab kuulata ka Priit Võigemasti esituses rockooperist “Ruja” ja paljude teiste esitajate esituses; “Kui mõtled enda peale” (sõnad); “Perekondlik” (sõnad).

Ansambel In Spe “Isamaa” (sõnad).

Erinevate esitajate repertuaaris on olnud laule: “Laulu algus” (sõnad ja noodid); “Öö lõhnab, vihma sajab” (sõnad); “Veskimees” (sõnad); “Jaanipäev“; “Tulen kord jälle“; “Virumaa ja Pandivere“.

Ansambel Justamendi esituses “Tõuse üles ja läheme ära“; “”Kaua sa kannatad“.

Kukerpillide esituses “Oi külad, oi kõrtsid” (sõnad); “Kiitus” (sõnad); “Rannalinna restoranis“.

Ansambel Vanaviisi esituses “Ei saa me läbi Lätita“.

Kait Tamra esituses „Läbi äreva vere” (sõnad) (artikkel 1, artikkel 2); “Ilus on ikkagi Isamaa pale” (sõnad); “Mets on kõrge” (sõnad); “Kodu” (sõnad); “Jääst vabaks jahe meri” (sõnad); “Ma tean, et ma tulen kord jälle” (sõnad); “Mu juurde kummarda” (sõnad).

Raamatusõpradele lugemist

Raamatusõpradele pakutakse erinevaid lugemise väljakutseid:

LUGEMINE ON PRIVILEEG   Pärnu Keskraamatukogu lugemisprogramm

SULEPURU

LUGEMISE VÄLJAKUTSE – 12 TEEMAKUUD

SOOME INSTITUUDI LUGEMISE VÄLJAKUTSE  Kõiki, kel raamatud läbi ja ülesanded täidetud, ootab väike preemia.

PIIBLI VÄLJAKUTSE

MARULUGEMINE    Lugemise väljakutse koduraamatukogus

Lugemine on privileeg 2017/2018

Juba oktoobri lõpus algas Pärnu Keskraamatukogu lugemisprogramm “Lugemine on privileeg”. Programm kestab 20.10.2017 14.05.2018.

Lugemisvoldiku koos lugemise nimekirjaga saab raamatukogust või prindi voldik siit.

Loe vähemalt 10 raamatut ja osale loosimises.

“Lugemine on privileeg, ülemkihi meelelahutus. On seda alati olnud. Matsid ja proletaarlased ju minevikus ei lugenud, nad ei osanudki. Leiti, et nii ongi parem ja ohutum, sest lugemine võib liiga targaks teha! Tegigi. Kui ikka matsipoeg raamatute taha lasti, ega temast siis enam kuulekat orja ei saanud, ta muutus isepäiseks ja ninakaks, hakkas mässama ja ronis väevõimuga härraste sekka .  . . . Nii et lugemine on ohtlik asi! Päris naljakas, et leidub inimesi, kes seda vägevat relva pruukida ei soovi ja vabatahtlikult privileegidest loobuvad.”       Andrus Kivirähk

Veel

100 enimmüüdud raamatut 2017

Rahva Raamatu 2017. aasta sada kõige enam müünud raamatut on:

  1. Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat Indrek hargla
  2. Meedium. Otsides elu mõtet Aleksandr Šeps
  3. Eestlase käsiraamat Mihkel Raud
  4. Kukeseene kuulamise kunst Valdur Mikita
  5. Reketiga tüdruk Helen Sulg, Kalle Muuli
  6. Mees. Otse ja ausalt Jesper Parve
  7. Väike prints Antoine de Saint-Exupéry
  8. Toida oma tervist Liis Orav
  9. Südamega südamest Toomas Sulling
  10. Sipsik Eno Raud
  11. Eesti argielu Heiki Pärdi
  12. Saatuse peegelpilt Marilyn Kerro
  13. Füübits Mare Müürsepp, Heli Lukner
  14. Harry Potter ja äraneetud laps J. K. Rowling, John Tiffany, Jack Thorne
  15. Minu maailm Tiit Pruuli
  16. Ajust ja arust Jaan Aru
  17. Valede kataloog. Inglise aed Tõnu Õnnepalu
  18. Mees, kes otsis oma varju David Lagercrantz
  19. Romanovid. 1613-1918 Simon Sebag Montefiore
  20. Karu-aabits Heljo Mänd, Lilian Kivi, Milvi Roosleht
  21. Lassemaia detektiivibüroo. Sünnipäevamõistatus Martin Widmark
  22. Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist Jaak Juske
  23. Tervisesmuutid Eliq Maranik
  24. Iff. Suur loterii Mart Juur
  25. Need näod kõlavad tuttavalt Olav Osolin
  26. Eesti ümberlõikaja Mihkel Mutt
  27. Purjetamine vabadusse Voldemar Veedam, Carl B. Wall
  28. Jussikese seitse sõpra Silvi Väljal
  29. Tark tee terviseni Rene Bürkland
  30. Lassemaia detektiivibüroo. Jalgrattamõistatus Martin Widmark
  31. Isamoodi unejutud Ilmar Tomusk
  32. Sõda 2023. Taavet. Koljat Leo Kunnas
  33. Sööbik ja pisik Thorbjorn Egner
  34. Koera elu mõte W. Bruce Cameron
  35. Lassemaia detektiivibüroo. Ujulamõistatus Martin Widmark
  36. Eesti suured armastuslood Mart Laar
  37. Kõige ilusamad muinasjutud Vennad Grimmid
  38. Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda Mihkel Raud
  39. Fantoomrattur Mika Keränen
  40. Energiakriis Riina Raudsik
  41. Pilk šamaani maailma Anu Pahka, Greta Kaupmees
  42. Laulud või nii Vladislav Koržets
  43. Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis Norman Ohler
  44. Nostalgilised tordid ja koogid Eva Pärtel
  45. Kuidas kasutada pendlit? R. L. Bonewitz, L. Verner-Bonds
  46. Lassemaia detektiivibüroo. Tuletõrjemõistatus Martin Widmark
  47. Minu Iisrael Margit Prantsus
  48. Triinu ja Taavi lood Ellen Niit
  49. Täiendatud ufopäevikud Igor Volke
  50. Lassemaia detektiivibüroo. Suveraamat Martin Widmark
  51. Hirmsa Henry jõulumürgel Francesca Simon
  52. Kõik minu sugulased Piret Raud
  53. Koržetsi suur kalaraamat Vladislav Koržets, Kaarel Koržets
  54. Tobias ja teine B Piret Raud
  55. Kiviaja puudutus Hendrik Relve
  56. Hobune Henry unenägu Margus Karu
  57. Öömees Katrin Pauts
  58. Hirmsa Henry kummitusmaja Francesca Simon
  59. Viimane Rüütel Peeter Ernits
  60. Hirmus Henry röövib panka Francesca Simon
  61. Peep ja sõnad Eno Raud
  62. Šokolaad. 50 hõrgutavat retsepti C. Bardi, R. Lane
  63. Sada põnevat lugu Tallinnast Jaak Juske
  64. Uus maailma atlas
  65. Kuulsad ja naljakad eestlased Loone Ots
  66. Küülikukütt Lars Kepler
  67. Hirmus Henry saab ruttu rikkaks Francesca Simon
  68. Serafima ja Bogdan Vahur Afanasjev
  69. Neverland Urmas Vadi
  70. Maailma ajalugu Zeppo Zetterberg
  71. Aktsiatega rikkaks saamise õpik Jaak Roosaare
  72. Lüriidiumivaras Bobbie Peers
  73. Viikingid J. M. Clemens
  74. Kolm meest paadis Jerome K. Jerome
  75. Viikingiaegne Eesti Marika Mägi
  76. Kohtumised Kristiina Ehin
  77. Rehepapp Andrus Kivirähk
  78. Võluv soolestik Giulia Enders
  79. Suur liha kokaraamat Nichola Fletcher
  80. Milk and Honey Rupi Kaur
  81. Tervis Jumala apteegist Maria Treben
  82. Põgenemine. I osa Alex Lepajõe
  83. @keitivilms Keiti Vilms
  84. Hirmsa Henry haisupomm Francesca Simon
  85. Aarne Üksküla Rait Avestik
  86. Hirmsa Henry kättemaks Francesca Simon
  87. Merivälja Indrek Hargla
  88. Jalutuskäigud Eesti kalmistutel Voldemar Kuslap
  89. Kangelane Rhonda Byrne
  90. Kuu faasid Sylvia Winnewisser
  91. Maža ja karu. Ootamatu külaline
  92. Mida naised tahavad J. Gottmann, J. S. Gottmann
  93. Kaka ja kevad Andrus Kivirähk
  94. Eesti Vabariik 100
  95. Ravimtaimede väike välimääraja Wolfgang Hensel
  96. Tants lohedega. V osa 2. raamat George R. R. Martin
  97. Minu Bali Jesper Parve
  98. Luikede järv Mart Kadastik
  99. Lase mind kööki Hele-Mai Alamaa, Merle Liivak
  100. Vahtramäe Emil Astrid Lindgren
https://www.rahvaraamat.ee/t/2017top100/et

Läänerindel muutusteta

Esimese maailmasõja sõjakoledused on kirja pannud saksa kirjanik Erich Maria Remarque oma raamatus “Läänerindel muutusteta“.

Raamat jutustab ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas – isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest.

Teosest on valminud 1930. aastatel ka film.

 

Raamatu tekstis sõjandusega seotud mõisted: katelok ; hauptmann ; laatsaret ;

kasarm(u) – ehitis, mis on mõeldud sõjaväelaste üksuste ajutiseks või alaliseks majutamiseks

barakk –

Viiskümmend tumedamat varjundit

/ . . . / Ma tahan ta embusest välja rabeleda, säilitada distantsi, aga ta käed on kõvasti minu ümber ja ta hoiab mind oma rinna vastas. Ma sulan. Oh, just siin ma olla tahangi.

Mu pea puhkab ta õla najal ja ta muudkui suudleb mu juukseid. Siin ongi mu kodu. Ta lõhnab puuvillase riide, dušigeeli ja mu lemmiklõhna – Christiani järele. Hetkeks luban ma endale kujutlust, et kõik läheb hästi, ja see leevendab mu hingehaavu. / . . . /

Iha vallandub kogu mu kehas nagu 4. juuli tulevärk, ja ma suudlen teda, vastates ta kirele, mu käed on ta juustes ja tirivad neid kõvasti. / . . . / Ma valan kogu oma viimaste päevade ängi ja südamevalu meie suudlusesse, ja mind rabab nagu välk selgest taevast teadmine – just sel samal pimestaval kirehetkel -, et tema teeb seda sama, tema tunneb sedasama.

/ . . . / Ma vaatan sinist vetevälja, mõeldes, et mida head ma minevikus küll teinud olen, et saatus naeratas ja tõi mu teele selle mehe. Jah sul on vedanud, nähvab mu alateadvus. Aga sul seisab ees raske ülesanne. Ta ei taha seda vaniljejama igavesti . . . sa pead jõudma kompromissile. Ma jõllitan mõttes ta kriitilist jultunud nägu ja toetan pea Christiani rinnale. Sügavas sisimas ma tean, et alateadvusel on õigus, ent ma peletan need mõtted eemale. Ma ei taha päeva ära rikkuda. . . .

Katkend E. L Jamesi raamatust “Viiskümmend tumedamat varjundit“.

Tiiu Lehiste

SUVE KALLISTUS

Panni peal on päikesering

kuuest kuldsest koogist,

savikausist õhkub hõng

metsamarjamoosist.

 

Valgeks klaariks paisutab

rohelisi visse

suvevalgus paisutab,

särab silma sisse.

 

TÕLGIME TALVE

Lumekruupe ja-jahu

palju siis taevasse mahub?

Täna luugid on valla,

lõbusalt langeb alla

pilveveskite vilja.

 

Ega´s veel ole hilja

pakast pidada meeles,

tõlkida talve keelde

vihm ja udu ja vesi.

 

Pudeneb hiljukesi

lumemöldrite jahu.

Valge ja pehme rahu.

 

Luuletused pärinevad Tiiu Lehiste luulekogust “Valgelind“. Tal on ilmunud veel luulekogu “Silmapilgupüüdja“.

Lõik Tiiu Lehiste autoriõhtult – “Sõbra juurde”esmaesitlus.

 

 

 

Kersti Merilaas

PÄRNU KEVAD

Sind ülistaksin täiest rinnast,

oo Pärnu, Läänemere pärl,

kuid suured sõnad pole hinnas,

hall, asjalik on mere värv.

Seal jätkub jääd veel päevaks paariks,

siis kirdevire veed veab klaariks:

on taganeva taeva all

lust laineid pillutada tal.

Õhk heliseb, kui undaks sarved,

kõik tuulelipud vurravad

ja esimesed silguparved

nüüd lahte sisse murravad.

 

Ja algab töö. Ja algab kevad.

Öös mootorpaadid podisevad

meil asendades ööbikuid.

Ju siingi puhkeb toomepuid,

vaob aiast aeda õitelaine:

kuid vaevalt märgata neid sai,

kui tuul nad viis, sest meie mai

on siiski rohkem kalanaine.

Käib ringi, rappenuga vööl.

Tõejutt, on Pärnu naisteperest

vist pooled kombinaadis tööl.

Linn elab räimest, elab merest.

 

Koidu punased põlled ees,

hommikuiilid veel hoolega nühivad

uduhallitust lahelt:

paadid, pardavitsuni vees,

üles ju rühivad muulide vahelt.

 

Tere teile, te Toomad ja Tõllud,

mede kuldaväärt kalamehed,

kes te põimate merepõllud,

tükkis rabate rannarehed.

 

Tulid . . . ja tühjaks . . . ja tagasi juba:

kala kapriisid ei viivitust luba,

seisku ei silmapilgukest.

Oi seda Pärnu pisikest poissi,

sinisärgilist silgukest!

 

Ja kala jookseb, jookseb suurelt . . .

Õnn kaasa! Ilus hakatus.

Kuid taaraga nüüd tüli juures.

Laoruumid? Ah , üks pakatus!

Kõik lehkab silgust: hooned, hoovid,

kiosk ja kino – iga paik.

Leib, vorst ja või – ükskõik, mis proovid –

on igal ajal silgu maik.

 

Nüüd kalamees on kuningas,

kuub helkjas merehõbedas,

ka kena kopik kõlksub taskus.

Ja läbi ongi suurem samm –

pooltühi juba kakuam,

ei ole paadil endist raskust.

Viib suurde merre silgu tee . . .

Ja mõttesse kõik jäime:

kes Pärnusse tooks kevade,

kui meil ei oleks räime?

 

Kersti Merilaasi (inglise keeles)luuletus kogust “Poeem Pärnu Silgust

Siit saab kuulata ühte teost, millele Kersti Merilaas on kirjutanud teksti, siin on veel üks laul, mille teksti on kirjutanud Kersti Merilaas.

Ajakirjas Mari on ilmunud artikkel Kersti Merilaasist.

Siin on ära toodu Kersti Merilaasi raamatud ja luuletused. Kui linkide peale minna, siis on näha nt. mis väljaandes on antud luuletus avaldatud.

Sirje Kiin on kirjutanud Kersti Merilaasist raamatu “Kersti Merilaas : luuletaja elu“. Temast on kirjutanud ka Anneli Sepp “KERSTI MERILAAS 100. BIBLIOGRAAFIA“.

Kersti Merilaas loeb oma vähetuntud luuletusi üldpealkirja all “Laule kevadest ja sügisest”Kersti Merilaas loeb oma vähetuntud luuletusi üldpealkirja all “Laule kevadest ja sügisest”: “Nartsiss” (kirjutatud 1941. a kevadel); “Sügis” (Debora Vaarandile); “Sentimentaalne lauluke”; “Õunapuu”; “Ööbikute org”.

Kuidas Kersti Merilaas loeb oma luuletusi, saab kuulata veel siit.

Mari Tarand vestleb kirjanik Kersti Merilaasiga tema suvekodus Peedul. Kersti Merilaas räägib oma lapsepõlvemälestustest Peterburis ja Eestis, emast ja mälestustest seoses emaga. Näitleja Salme Reek loeb Kersti Merilaasi poeemi “Maria aed”.

Peeter Hein vestleb Jõgeval Rudolf Tamme aias Debora Vaarandi ja Kersti Merilaasiga. Räägitakse lilledest, maatööst, loodusest ja paljust muust. Veel juttu memuaaridest – Nigol Andresenist, Hans Kruusist, Mark Twainist, Sangaste krahvist, Van Goghist, August Sangast, luule kirjutamisest, maaelu kujutamisest. Autor ja toimetaja Peeter Hein. Salvestatud arvatavasti suvel 1971.

Siit saab alla laadida raamatu, kus Kersti Merilaas kirjutab veidi oma elust. Teos on välja antud 1983.

Juhan Smuul

ESIMENE ÄIKE

Üle madala muuli

lahe pealt tuli tuuli.

Neis polnud kevade hingust,

jahutust polnud neis.

Nende vuhavad tiivad

näkku lõid kuumust ja liiva.

Tuuled on ootusest pingul.

Jahutust pole neis.

 

Päike läks pilvede taha,

mustade pilvede taha.

Maa aga endasse peitis

tuuline videvik.

Kaugemal karid ja rahud

helgivad vihases vahus.

Kajaka kaldale heitis

tuuline videvik.

 

Äkki – taeva lõid pooleks

äikese tulised nooled.

Nii nagu põlevad rihmad

mürinal riivasid maad.

Äikese vasaraist taotult

värises ääretu laotus.

Hakkas sadama vihma

üle ootava maa.

 

Mürinal , voolavas sajus

pilv aga edasi vajus,

edasi, südamaa poole

kalli koorma ta viis.

 

Tuul tuleb tantsides lahelt.

Hingata – kerge ja lahe.

Uue tõi äikene ilma,

looduse ärkvele tõi.

Seda need orased tahtsid!

Ja pärast äikest lõi lahti

arglikult roosaka silma

akna all kirsipuuõis.

 

VIIMANE LAEV

Pärast surma ma saan oma laeva,

mille tulesid ise ei näe.

Enne seda, mu kallis, sain taeva

ja õitseva maa sinu käest.

 

Kõike näen: kuidas valmivad viljad, –

ilm on rõõmus ja imelik.

Ja ahastab süda – jäin hiljaks,

meie tee pole kuigi pikk.

 

Lollilt elasin. Aastaid jääb väheks.

Minu naine, mu armas, mu roos.

Sinult ühte vaid palun: et läheks

meie tee minu lõpuni koos.

 

Sina oled mu taevasina,

selles sinas tiirutav kull,

roosavarbune, nösunina,

üsna tark – ja vaid veidike hull.

 

Pärast surma ma laeva ei vaja.

Olles elus ma palun Su käest:

ära iial mind minema aja

minu viimaseks laevaks sa jää.

 

Luuletused pärinevad Juhan Smuuli väikesest luulekogust, mis on avaldatud 1976.

Juhan Smuuli luulet loeb näitleja Mikk Mikiver. “Kutse”, “Mälestusi isast”, “Paju”, “Hang nagu härg magas akna taga”, “Antarktise matused”.

Tambet Tuisu esituses saab kuulata luuletust “Viimane laev”.

Veljo Tormise 1981.a. loodud laul Juhan Smuuli tekstile Eesti Rahvusmeeskoori ja Ants Sootsi esituses.

Kait Tamra esituses “Viimane laev”.

Eesti Päevalehes ilmus 15.02.2002 artikkel “Toop õlut rahva- ja naljamees Juhan Smuuliga“.

06.09.2001 ilmus Õhtulehes artikkel “Juhan Smuuli vanem õde loeb tänaseni venna luuletusi“.

20.02.2017 artikkel Saarte Hääles “JUHAN SMUUL 95: Naised Juhan Smuuli elus

Ajakirjas Mari on ilmunud artikkel Juhan Smuulist “Valusa valguse laevnik“.

Saatesarjas INIMESE MÕÕDE on üks saade ka Juhan Smuulist.

Juhan Smuul kasvas üles Muhu saarel Koguva külas. Meremehejutud ja kauge kutsuv silmapiir jätsid sügava jälje tema romantilisse hinge. Meri ja inimesed keset merd on Smuuli loomingus kesksel kohal. Nii on see ka kahes Smuuli tekstidel põhinevas eesti mängufilmis „Metskapten“ ja „Keskpäevane praam“. Mõlemas leiavad tegelased end kriitilises olukorras, kust ei ole kellelgi pääsu ning mis puudutab kõiki ühiselt, nii-öelda ühes paadis olevat. (https://raamatukava.wordpress.com/tag/juhan-smuul/)

Tema tekstidel põhinevad veel filmid “Siin me oleme” ja “Kirjad Sõgedate külast” (osatäitjad).

Juhan Smuul: Mõrv Rannu teemajas. Ühiskond, filosoofia, tüübid ja keel.

Juhan Smuuli teosest “Jäine raamat” on ilmunud järjetutud, katkendeid reisipäevikust loeb Andres Raag – I osa, II osa, III osa, IV osa, V osa.

Juhan Smuul loeb ise oma teoseid: “Hea meremeeste hoidja“, “Kuidas sündis laul hallipüksi hiidlasest“, “Mare Tüürimees ja tema abikaasa Konstantin“.

ERR arhiivis on Juhan Smuulist veel siin.

Juhan Smuuli teose “Polkovniku lesk” ainetel on Rakvere teater teinud lavastuse “Lesk“. Draamateatris aga on Mikk Mikiver lavastanud etenduse “Polkovniku lesk”, mida saab vaadata siit.

Juhan Smuuli meenutab tema vanem õde.