Jookide valmistamine kodusel teel

Alkoholita jooke on 2 liiki:

  1. joogid mis ei sisalda üldse alkoholi
  2. joogid, mis sisaldavad vähesel määral alkoholi (Eestis 1,5%)

Määr milleni võib tõusta alkoholi hulk, et jooki võib nimetada veel alkoholita joogiks, on vaieldav.

Karske jook on see, mis ei tee joobnuks. Mõningaid liike karskeid jooke võiks nimetada karastusjookideks ehk karastavateks jookideks.

Looduse poolt määratud jook on vesi. Täielikult puhas vesi on joogiks kõlbmatu, on ebameeldiva maitsega. Hea joogivesi sisaldab mitut liiki sooli ja lahustatud olekus süsihappegaasi.

Mõned allikad sisaldavad süsihapet nii suurel hulgal, et vesi maa seest välja voolates kihiseb. Sarnaseid allikaid on nt. Kaukaasias (kuulus Narsan).

Kui kunstlikul teel vett rõhu alla küllastada süsihappegaasiga, siis seda nimetatakse seltersiks ehk soodaveeks.

Kaltsiumisoolad ja magneesiumisoolad teevad vee kalgiks. Vee kalkust on kahte liiki:

1. Osa kaltsiumi ja magneesiumi on seotud süsihappegaasiga moodustades hapu süsihappegaasi Ca(HCO3)2. Keetmisel laguneb see kaheks

  1. süsihappesool (lubjakivi ehk kriit), pole vees lahustuv
  2. süsihape

Kui selline vesi keeb, siis tekib katlakivi

2. Osa kaltsiumi/magneesiumi on seotud mõne muu mineraalhappega (väävel, sool, salpet)       kaltsium + väävelhape = kips, mis keetmisel ei eraldu

Mõned maa sees olevad veed sisaldavad süsihappe rauda, mille puhul vesi on kollakaspruun. Kui selline vesi seisab või kui sellist vett keeta, on tulemuseks ka kollakaspruun sade.

Terviseveed aga sisaldavad glaubrisoola, väävelhaput magneesiumsoola ja teisi väävliühendeid ning nende abil võib arstida haigusi.

Lõhn oleneb eeterlikest õlidest. Iga marjaõieliik ja puuviljaõieliik sisaldab väga keeruka segu eeterlikest õlidest.

Maitset mida me tunnevad annavad meile:

  1. orgaanilised happed: viinhape, sidrunhape, õunhape.
  2. suhkrud (tuntumad):
    1. roosuhkur (sahharoos) – teistest magusam suhkur,
    2. puuviljasuhkur (fruktoos),
    3. viinamarjasuhkur (glükoos)
  3. parkained
  4. kolloidaalselt lahustunud ained: dekstriin, pektiin ehk ekstraktiivained. Kui võtta üks kogus vett ja seal lahustada hape (seda maitstes on väha hapu), aga kui juua õunamahla siis see hapusus on teine. Siis seda erinevust tekitavadki (pehmendavad) need ekstraktiivained. Ka suhkur mõjub pehmendavalt.

nt võrdne kogus viinamarjasuhkrut + võrdne kogus puuviljasuhkrut = invertsuhkur

Maitsejook – kõik joogid, mis ei ole vesi, on maitsejoogid:

  1. Morsid – veele on lisatud puuvilja/marja/juurvilja mahl, siirup või kunstlikult valmistatud lõhnaaine või maitseaine.
  2. Limonaadid – morss+süsihappegaas. Nimi tuleneb Itaalia keelsest sõnast “limone” ehk sidrun. Algselt oli limanaad jook: vesi+suhkur+sidrunimahl. Jooki tunti juba Itaalias 17.sajandil. Limonaadi valmistamine kodus – klaasi valada morsi siirupit + 3/4 klaasi lisada sooda.
  3. Selters (soodavesi) – vesi+soodapulber (pulber sisaldab 4 osa söögisoodat + 6 osa viinhapet (pulbris) + 9 osa tolmsuhkur)
  4. Käärimisjoogid – piimhape+süsihape+nende käärimine – kali, taar
  5. Erijoogid

 

 

Mõisted ja fakte:

Õun kokkupuutel rauaga omandab halva maigu ja mittemeeldiva värvi.

Maasikate värvi rikuvad tina ja tsink (sobilik vask või alumiinium).

Värsketest pihlakamarjadest valmistatud mahl on kibe, soovitav on marju enne veidi kuivatada või külmutada.

KONSRVEERIMINE ehk hoidistamine

PASTÖRISEERIMINE kuumutamine 60-70 kraadi juures

KARUSMARJAD ehk tikrid ehk tikerberid

Konspekt  raamatust “Jookide valmistamine kodusel teel“. Tegu on käsiraamatuga perenaistele ja koolidele, kus õpetatakse valmistama enam kui 100 maitsvat jooki. Raamatu autor on keemiamagister Ants Sossi (Maalehe Raamat). Raamatu esmatrükk on olnud 1930 aastal Tartus Eesti Karsklusliidu kirjastuse poolt.

 

Advertisements

Kuristik rukkis

/ . . . /  Lipsu kaelast võttes küsis ta minult, kas ma kirjutasin talle selle neetud kirjandi. Vastasin, et see on tema voodi peal. Ta võttis kirjandi ja hakkas lugema, samal ajal särki lahti nööpides. Nii ta seal siis seisis ja luges, silitades oma paljast rinda ja kõhtu, endal loll nägu peas. Ta oli endasse lihtsalt armunud.

Järsku ta ütles: “Holden, sa igavene mait! See on mingisugusest kuradima pesapallikindast.”

“Ja mis siis sellest?” küsisin ma väga külmalt.

“Kuidas – mis siis sellest? Ma ju ütlesin, et see peab olema mingi toa, maja või muu taolise kirjeldus.”

“Sa ütlesid, et see peab olema kirjeldus. Miks kurat võtaks, ei võiks see siis olla pesapallikinda kirjeldus?”

“Susi sind söögu!” Ta sai hirmus pahaseks. Ta lausa kees vihast. “Sina, põrguline, keerad alati kõik pea peale. Ta kõõritas mulle otsa. “Mõni ime, et sind koolist välja löödi. Sina, paganas, ei tee ühtki asja nii nagu vaja. Ausõna. Mitte üht asja.”

“Hea küll, anna see siis mulle tagasi,” ütlesin ma. Läksin ja tõmbasin selle neetud kirjandi tal käest ära ning rebisin puruks.

“Põrguline! Miks sa ta katki rebisid?” ütles Stradlater.

Ma ei vastanud talle. Viskasin ainult tükid paberikorvi. Siis heitsin oma asemele pikali ja tükk aega ei lausunud kumbki meist midagi. Tema oli nüüd lühikeste alspükste väel, mina aga lamasin voodis ja süütasin sigareti. Internaadis ei olnud suitsetamine lubatud, aga õhtul hilja võis seda siiski teha, kui ühed magasid, teised olid välja läinud ja kedagi ei olnud nuuskimas. Seekord aga tõmbasin ma suitsu Stradlateri kiusamiseks. Ta läks marru, kui keegi reegleid rikkus. Tema ise ei suitsetanud toas kunagi. Mina küll.  . . .

Katkend J. D. Salinger´i romaanist “Kuristik rukkis

Raamatuvahetus

http://www.raamatuvahetus.ee/

Raamatuvahetusega saad jagada raamatuid oma riiulilt ja vastu saada häid raamatuid teistelt riiulitelt. Alustamiseks leia oma raamaturiiulilt vähemalt 5 raamatut, millest oled valmis loobuma ja mis kellegi teise jaoks omavad suuremat väärtust. Ka teised kasutajad pakuvad välja  oma raamatuid. Nii saab kokku suur ühendatud raamaturiiul, millelt võid vabalt raamatuid valida.

Möödub 125 aastat J. R. R. Tolkien´i sünnist

3. jaanuaril 2017 möödub 125 aastat John Ronald Reuel Tolkien´i sünnist. Kelle tuntuimaks teoseks on “Sõrmuste isand” ja keda peetakse modernse ulmekirjanduse teerajajaks. Prantslased on valinud selle raamatu ka 20. sajandi 100 parima raamatu hulka.

Raamatusarja esimene osa kannab pealkirja “Sõrmuse Vennaskond“, teine osa on “Kaks kantsi” ja kolmas “Kuninga tagasitulek“. Sarja tegevus toimub Tolkieni väljamõeldud maailmas Keskmaal. Raamat “Sõrmuste isand” on jätk raamatule “Kääbik“.

Teostest on valminud ka filmid:

* Sõrmuste isand : Sõrmuse vennaskond

Sõrmuste isand: Kaks kantsi

Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek

Sõrmuste isanda parimaid filmilõike saab vaadata siit.

Kääbik: Ootamatu teekond , treilerit saab vaadata siin.

Kääbik: Smaugi laastatud maa

* Kääbik: Viie väe lahing, filmi treiler.