Jookide valmistamine kodusel teel

Alkoholita jooke on 2 liiki:

  1. joogid mis ei sisalda üldse alkoholi
  2. joogid, mis sisaldavad vähesel määral alkoholi (Eestis 1,5%)

Määr milleni võib tõusta alkoholi hulk, et jooki võib nimetada veel alkoholita joogiks, on vaieldav.

Karske jook on see, mis ei tee joobnuks. Mõningaid liike karskeid jooke võiks nimetada karastusjookideks ehk karastavateks jookideks.

Looduse poolt määratud jook on vesi. Täielikult puhas vesi on joogiks kõlbmatu, on ebameeldiva maitsega. Hea joogivesi sisaldab mitut liiki sooli ja lahustatud olekus süsihappegaasi.

Mõned allikad sisaldavad süsihapet nii suurel hulgal, et vesi maa seest välja voolates kihiseb. Sarnaseid allikaid on nt. Kaukaasias (kuulus Narsan).

Kui kunstlikul teel vett rõhu alla küllastada süsihappegaasiga, siis seda nimetatakse seltersiks ehk soodaveeks.

Kaltsiumisoolad ja magneesiumisoolad teevad vee kalgiks. Vee kalkust on kahte liiki:

1. Osa kaltsiumi ja magneesiumi on seotud süsihappegaasiga moodustades hapu süsihappegaasi Ca(HCO3)2. Keetmisel laguneb see kaheks

  1. süsihappesool (lubjakivi ehk kriit), pole vees lahustuv
  2. süsihape

Kui selline vesi keeb, siis tekib katlakivi

2. Osa kaltsiumi/magneesiumi on seotud mõne muu mineraalhappega (väävel, sool, salpet)       kaltsium + väävelhape = kips, mis keetmisel ei eraldu

Mõned maa sees olevad veed sisaldavad süsihappe rauda, mille puhul vesi on kollakaspruun. Kui selline vesi seisab või kui sellist vett keeta, on tulemuseks ka kollakaspruun sade.

Terviseveed aga sisaldavad glaubrisoola, väävelhaput magneesiumsoola ja teisi väävliühendeid ning nende abil võib arstida haigusi.

Lõhn oleneb eeterlikest õlidest. Iga marjaõieliik ja puuviljaõieliik sisaldab väga keeruka segu eeterlikest õlidest.

Maitset mida me tunnevad annavad meile:

  1. orgaanilised happed: viinhape, sidrunhape, õunhape.
  2. suhkrud (tuntumad):
    1. roosuhkur (sahharoos) – teistest magusam suhkur,
    2. puuviljasuhkur (fruktoos),
    3. viinamarjasuhkur (glükoos)
  3. parkained
  4. kolloidaalselt lahustunud ained: dekstriin, pektiin ehk ekstraktiivained. Kui võtta üks kogus vett ja seal lahustada hape (seda maitstes on väha hapu), aga kui juua õunamahla siis see hapusus on teine. Siis seda erinevust tekitavadki (pehmendavad) need ekstraktiivained. Ka suhkur mõjub pehmendavalt.

nt võrdne kogus viinamarjasuhkrut + võrdne kogus puuviljasuhkrut = invertsuhkur

Maitsejook – kõik joogid, mis ei ole vesi, on maitsejoogid:

  1. Morsid – veele on lisatud puuvilja/marja/juurvilja mahl, siirup või kunstlikult valmistatud lõhnaaine või maitseaine.
  2. Limonaadid – morss+süsihappegaas. Nimi tuleneb Itaalia keelsest sõnast “limone” ehk sidrun. Algselt oli limanaad jook: vesi+suhkur+sidrunimahl. Jooki tunti juba Itaalias 17.sajandil. Limonaadi valmistamine kodus – klaasi valada morsi siirupit + 3/4 klaasi lisada sooda.
  3. Selters (soodavesi) – vesi+soodapulber (pulber sisaldab 4 osa söögisoodat + 6 osa viinhapet (pulbris) + 9 osa tolmsuhkur)
  4. Käärimisjoogid – piimhape+süsihape+nende käärimine – kali, taar
  5. Erijoogid

 

 

Mõisted ja fakte:

Õun kokkupuutel rauaga omandab halva maigu ja mittemeeldiva värvi.

Maasikate värvi rikuvad tina ja tsink (sobilik vask või alumiinium).

Värsketest pihlakamarjadest valmistatud mahl on kibe, soovitav on marju enne veidi kuivatada või külmutada.

KONSRVEERIMINE ehk hoidistamine

PASTÖRISEERIMINE kuumutamine 60-70 kraadi juures

KARUSMARJAD ehk tikrid ehk tikerberid

Konspekt  raamatust “Jookide valmistamine kodusel teel“. Tegu on käsiraamatuga perenaistele ja koolidele, kus õpetatakse valmistama enam kui 100 maitsvat jooki. Raamatu autor on keemiamagister Ants Sossi (Maalehe Raamat). Raamatu esmatrükk on olnud 1930 aastal Tartus Eesti Karsklusliidu kirjastuse poolt.

 

Advertisements