“Vanamees ja meri”

Ernest Hemingway peab oma teost “Vanamees ja meri” kõige paremaks teoseks. Raamat räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest ning paraku kipub olema nii, et kui meile tundub, et oleme võidu saavutanu, siis teeb loodus meiega 1:0 ära.

Lugedes kohti, kus vanamees toob Jumalale lubaduse lugeda Ave Mariat ja Maie Isa palvet, kui ta teda aitab, tuleb silmeette palju erinevaid lugusid inimestest, kes täidavadki oma lubaduse, kuid palju on ka neid, kes unustavad. Tihti kipubki inimene Jumala poole pöörduma väga raskes olukorras, kui tõesti muud üle ei jää, isegi kui sinnamaani poldud usutud sellesse jõusse.

Internet on täis raamatu kokkuvõtteid, kuid on ka muud põnevat.

Teosest räägib väga huvitavalt Jürgen Rooste ühes raadiosaates “Raamat ja meri”.

Välja on kirjutatud ka mitmeid elulisi tsitaate sellest raamatust. Isegi märkisin lugedes üles mõningaid lauseid. Kõige rohkem kõnetas mind – “Inimene ei ole alistumiseks loodud. inimest saab hävitada aga mitte sundida alistuma.”

Hemingwayst on kirjutatud nii Päevalehes kui Sirbis ning teos on jõudnud ka lavalaudadele.

Mind ennast köitis raamatu puhul veel ka hispaania keele nüansiline pool. Hispaania keeles on meri la mar – naissoost sõna – meri kui naine, kes jagab heldelt oma armuande ning teinekord hoiab kõik kiivalt vaid endale, vahel tembutab ja teeb tükke. Merd mõjutab ka kuu, nii nagu ka naist mõjutab kuu. – el mar – meessoost sõna – meri kui mees, kes on kui vastane kellega tuleb võidelda kui vaenlasega. Meri on raha tegemise koht.