Hando Runnel

Hando Runnel on Võrumaalt pärit Eesti luuletaja ja kirjastaja. Tema esimene teos ilmus juba 1965 aastal pealkirjaga “Maa lapsed”.

Järgnevalt aga üks vahva luuletus tema teosest “Mere ääres, metsa taga”, mis ilmus aastal 1977 ja millele on pildid joonistanud Naima Neidre.

MEHELEMINEK

Oh need tüdrukud-tütred,
mis sa küll ära ei ütle!
See meie kõige pisem,
tilluke hiirepoeg ise,
vaata mis võttis pähe -
tema ka mehele läheb!
Salaja pambud sidus,
juhuse leidis ja lidus.
Maha jäid nukud ja kassid
(naine neid kaasa ei tassi!).
Aga ei jõudnud ta sinna,
kuhu plaan oli minna.
Teel suure koeraga kohtus,
surmani ära kohkus,
ehmus ja tagasi plagas.
Ah seda koeraroju,
peletas tüdruku koju.
Kui tema pärast nüüd viimaks
laps jääbki vanapiigaks?!

Autor loeb ise oma luuletusi: “Luuletaja ja lapsed“, “Vanad võlad“, “Taadi tütar“, “Seltsilised“, “Teekond“, “Kaitsevaim“, “Hõela hauale“, “Oma“, “Enesest ja teistest“, “Inime on keeruline“, “Laulu võim“, “Sinamu ja Rahuriik“, “Kaugel“, “Tütarde pärast“, “Laulu võim“,

Laulusõnad ja laul “Maa tuleb täita lastega“. Laulust kirjutatakse veel siin.

Hando Runneli luulet loevad: Juhan Viiding “Testament“, Veiko Tubin “Ilus maa“, Tanel Ingi “Pole ilmas nii ilusat tegu“, Jaan Rekkor “Maa tuleb täita lastega“, Üllar Saaremäe “Küll ma ootasin sind“, Jaanus Rohumaa “Ei mullast Sul olegi enam suurt lugu“, Karol Kuntsel “Kodu“, Indrek Sammul “Me liigume“. Paar luuletust on veel siin.

Hando Runneli luulet saab lugeda siit, siit ja veel siit, siit ja Tartu Linnaraamatukogu blogis on kirjas mõned tema luuletused. Valik Hando Runneli 2003.a. ilmunud raamatust Õpetussõnad. Luuletusi raamatust “Mõtelda on mõnus” (1982). Ajakirjas “Vikerkaar” aastal 1988, nr. 11, lk. 40-45. Luuletusi on veelmõned siin, siin, siin, siin, siin.

Annelinna raamatukogu on oma blogis kirjutanud katkendi tema raamatustJooksu pealt suudeldud“.

 

Luuletajast on veel veel saateid siin ja siin. Peeter Olesk ja Mart Ummelas räägivad Hando Runneli elust ja loomingust saates “Kirjanduse tähestik“.

Kuidas sai Järvamaa talumehe pojast eesti kirjanduse klassik? Sellest ja muust räägib Hando Runnel Jaak Urmetile saates “Inimese mõõde“.

Hando Runnel erinevates väljaannetes: artikkel laste ajakirjas “Hea laps” lk. 18-20, arvamuslugu Postimehes, veel üks lugu Postimehe Kultuuri rubriigis, Tartu Postimehes,  Loomingus, veel siin, siin, Eesti EkspressisPostimehes, Õhtulehes, Elutark, külauudistes, Hiiu lehes, Kumas, Eesti kirik“, Sirbis, Kirjanduse ja keele ajaveebis, Õpetajate Lehes, ajakirjas “Keel ja Kirjandus” 2013 nr. 11.

Eesti Kirjandusmuusem on teinud kokkuvõtte Hando Runnel i lauludest.

Hando Runneli seos filmidega.

Hando Runnel sai 1988. aastal ENSV teeneliseks kirjanikuks, 1993. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse “Nii palju” eest, 2002 sai temast Tartu linna aukodanik,  2003. aastal elutöötunnustuse , 2007 sai ta Gustav suitsu nimelise stipendiumi luulekogu “Viru veri ei värise” (katkend raamatust),  2017. aastal sai presidendilt (Kersti Kaljulaid) auhinna Iseseisvumise taastamise tänukivi ning osad tunnustused leiab veel siit.

Vikerraadios toimus 90. aastat Eesti Raadiot raames – 90 raamatut 90 päevaga – Urmas Vadi tutvustab Madis Kõivu ja Hando Runneli näidendit “Küüni täitmine” (1978) (NB! ÄRA EHMU!!! Tutvustus hakkab kohe pihta, kuI avad lingi).

Mida arvavad teised Hando Runnelist?

Hando Runneli parimad tsitaadid ja ütlemised.

Hando Runneli panus Laulu- ja tantsupeole XIX.

Lasteraamat “Põrsapõli” (viide).

“Vee peal käimine keelatud” Loomingu Raamatukogu 2011 nr. 1-2 (sellele viitadatakse siin).

HANDO RUNNELI SÕNADELE ON TEHTUD LAULE:

Laulusõnad ja laul “Maa tuleb täita lastega“. Laulust kirjutatakse veel siin.

Ansambel Ruja repertuaarist leiame laulud “Aeg” ( sõnad); “Ei mullast” (sõnad); “Isamaa pale” (sõnad); “Keldrikakand” (sõnad); “Murtud lilled” (sõnad); “Viru vanne” (sõnad); “Kel on laulud laulda” (sõnad), sama laulu saab kuulata ka Priit Võigemasti esituses rockooperist “Ruja” ja paljude teiste esitajate esituses; “Kui mõtled enda peale” (sõnad); “Perekondlik” (sõnad).

Ansambel In Spe “Isamaa” (sõnad).

Erinevate esitajate repertuaaris on olnud laule: “Laulu algus” (sõnad ja noodid); “Öö lõhnab, vihma sajab” (sõnad); “Veskimees” (sõnad); “Jaanipäev“; “Tulen kord jälle“; “Virumaa ja Pandivere“.

Ansambel Justamendi esituses “Tõuse üles ja läheme ära“; “”Kaua sa kannatad“.

Kukerpillide esituses “Oi külad, oi kõrtsid” (sõnad); “Kiitus” (sõnad); “Rannalinna restoranis“.

Ansambel Vanaviisi esituses “Ei saa me läbi Lätita“.

Kait Tamra esituses „Läbi äreva vere” (sõnad) (artikkel 1, artikkel 2); “Ilus on ikkagi Isamaa pale” (sõnad); “Mets on kõrge” (sõnad); “Kodu” (sõnad); “Jääst vabaks jahe meri” (sõnad); “Ma tean, et ma tulen kord jälle” (sõnad); “Mu juurde kummarda” (sõnad).

Lisa kommentaar