Kersti Merilaas

PÄRNU KEVAD

Sind ülistaksin täiest rinnast,

oo Pärnu, Läänemere pärl,

kuid suured sõnad pole hinnas,

hall, asjalik on mere värv.

Seal jätkub jääd veel päevaks paariks,

siis kirdevire veed veab klaariks:

on taganeva taeva all

lust laineid pillutada tal.

Õhk heliseb, kui undaks sarved,

kõik tuulelipud vurravad

ja esimesed silguparved

nüüd lahte sisse murravad.

 

Ja algab töö. Ja algab kevad.

Öös mootorpaadid podisevad

meil asendades ööbikuid.

Ju siingi puhkeb toomepuid,

vaob aiast aeda õitelaine:

kuid vaevalt märgata neid sai,

kui tuul nad viis, sest meie mai

on siiski rohkem kalanaine.

Käib ringi, rappenuga vööl.

Tõejutt, on Pärnu naisteperest

vist pooled kombinaadis tööl.

Linn elab räimest, elab merest.

 

Koidu punased põlled ees,

hommikuiilid veel hoolega nühivad

uduhallitust lahelt:

paadid, pardavitsuni vees,

üles ju rühivad muulide vahelt.

 

Tere teile, te Toomad ja Tõllud,

mede kuldaväärt kalamehed,

kes te põimate merepõllud,

tükkis rabate rannarehed.

 

Tulid . . . ja tühjaks . . . ja tagasi juba:

kala kapriisid ei viivitust luba,

seisku ei silmapilgukest.

Oi seda Pärnu pisikest poissi,

sinisärgilist silgukest!

 

Ja kala jookseb, jookseb suurelt . . .

Õnn kaasa! Ilus hakatus.

Kuid taaraga nüüd tüli juures.

Laoruumid? Ah , üks pakatus!

Kõik lehkab silgust: hooned, hoovid,

kiosk ja kino – iga paik.

Leib, vorst ja või – ükskõik, mis proovid –

on igal ajal silgu maik.

 

Nüüd kalamees on kuningas,

kuub helkjas merehõbedas,

ka kena kopik kõlksub taskus.

Ja läbi ongi suurem samm –

pooltühi juba kakuam,

ei ole paadil endist raskust.

Viib suurde merre silgu tee . . .

Ja mõttesse kõik jäime:

kes Pärnusse tooks kevade,

kui meil ei oleks räime?

 

Kersti Merilaasi (inglise keeles)luuletus kogust “Poeem Pärnu Silgust

Siit saab kuulata ühte teost, millele Kersti Merilaas on kirjutanud teksti, siin on veel üks laul, mille teksti on kirjutanud Kersti Merilaas.

Ajakirjas Mari on ilmunud artikkel Kersti Merilaasist.

Siin on ära toodu Kersti Merilaasi raamatud ja luuletused. Kui linkide peale minna, siis on näha nt. mis väljaandes on antud luuletus avaldatud.

Sirje Kiin on kirjutanud Kersti Merilaasist raamatu “Kersti Merilaas : luuletaja elu“. Temast on kirjutanud ka Anneli Sepp “KERSTI MERILAAS 100. BIBLIOGRAAFIA“.

Kersti Merilaas loeb oma vähetuntud luuletusi üldpealkirja all “Laule kevadest ja sügisest”Kersti Merilaas loeb oma vähetuntud luuletusi üldpealkirja all “Laule kevadest ja sügisest”: “Nartsiss” (kirjutatud 1941. a kevadel); “Sügis” (Debora Vaarandile); “Sentimentaalne lauluke”; “Õunapuu”; “Ööbikute org”.

Kuidas Kersti Merilaas loeb oma luuletusi, saab kuulata veel siit.

Mari Tarand vestleb kirjanik Kersti Merilaasiga tema suvekodus Peedul. Kersti Merilaas räägib oma lapsepõlvemälestustest Peterburis ja Eestis, emast ja mälestustest seoses emaga. Näitleja Salme Reek loeb Kersti Merilaasi poeemi “Maria aed”.

Peeter Hein vestleb Jõgeval Rudolf Tamme aias Debora Vaarandi ja Kersti Merilaasiga. Räägitakse lilledest, maatööst, loodusest ja paljust muust. Veel juttu memuaaridest – Nigol Andresenist, Hans Kruusist, Mark Twainist, Sangaste krahvist, Van Goghist, August Sangast, luule kirjutamisest, maaelu kujutamisest. Autor ja toimetaja Peeter Hein. Salvestatud arvatavasti suvel 1971.

Siit saab alla laadida raamatu, kus Kersti Merilaas kirjutab veidi oma elust. Teos on välja antud 1983.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s