Põhjuse leiab alati

“Kõige ilusam silmapilk on, kui viinakraff on lauale toodud ja soojas ruumis uduseks tõmbub. Siis sirutad aeglaselt käe ja sõrmed puutuvad vastu jahedat klaasi. Vedelik klugiseb klaasi voolates, tunned hõrku lõhna . . . Ja kui siis paar esimest klaasi on võetud, lööb meelekohtadel kuumaks, kõik muutub lihtsaks ning selgeks. Maailma mõistatused hakkavad lahenema, esialgu küll pikkamisi, aga lahendus on siinsamas käeulatuses. /. . ./ Siis libiseb kahvel näppude vahelt täiesti omapead, taldrik kerkib üles silmade ette ja klaasidel on kalduvus ümber minna. Siis on vaja seda või teist asja selgeks teha, siis tuleb tahtmine tõusta ja unustad hoopis, kuhu sa minema pidid . . . Ei, viinajoomises pole mingit romantikat! Kui me ise seda sinna juurde ei mõtle, oleksime sellest ilma. /. . ./ viin /. . ./ esineb . . . elus ikka säärastel kordadel, kui saatus mingi käänaku teeb. /. . ./ Iga klaasitäiega ometi lahtus pinge ja /. . ./ jutt muutus vabamaks. /. . ./ käsi võtab mehhaaniliselt klaasi ja tõstab suu juurde.”

Bernard Kangro romaan “Jäälätted”.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s