Surm

“Kui mu ema tänavu kevadel oma väsinud südame mulla alla puhkama viis, / . . . /”.

Bernard Kangro romaan “Jäälätted”

 

/ . . . / igaühe õla kohal nirises liivakell, mis vaikselt ja halastamatult tühjemaks voolas. Aeg ei peatunud kellegi jaoks, midagi tagasi keerata ei saanud ning ühel päeval kohtas iga inimene paratamatult hetke, mil viimane kübe läbi kella vajus. / . . . /

Noorteromaan “Mina olen surm”, mille autor on Mairi Laurik

 

“Ema oli tal siis juba elust lahkunud ja hauda vajunud.”

Elulooraamat “Aednikupoisist jutlustajaks. Eduard Heinla mälestusi”, mille on toimetanud Toivo Pilli

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s